Pea kuu aega pole siia blogisse ühtegi postitust tehtud. No on ikka lugu. Mulle meeldib lugeda meie valla teiste külade blogisid...need on väga huvitavad.
Et siia midagi kirjutatud pole, ei tähenda sugugi, et Habaja kandis midagi ei toimu.
Vahepeal viidi läbi ühisüritus MIHKLILAAT. See sai teoks koostöös Harmi Põhikooli ja Habaja Külade Seltsi vahel. Harmi Põhikoolile oli see kindlasti juba väga mitmes laat, kuid meie külaseltsile kolmas. Laat õnnestus loomulikult väga hästi:
- rongkäik sai seekord alguse Habajalt poe eest, liiguti "ussina" mõned tiirud ka küla vahel ning siis suunduti mööda kooliteed (loe: üle põllu Tiitsonite maja tagant) Harmi poole. Rongkäigus mürtsus orkester ja kui pillimehed vahepeal puhkust vajasid, siis hoolitses muusikalise poole eest Andrus, kes lasi musa autost. Rongkäigus hoidis tuju üleval ka Harmi kooli teada-tuntud Kummitus:)
-kui rongkäik Harmi kooli parki jõudis, siis algas laadamelu: müüdi ja osteti, tehti käsitööd, ennustati tulevikku, tantsiti, võisteldi.
- ennustaja telgi uksetagune oli huvilisi täis - kes siis ei soovi oma tulevikku ette näha!
- õpetaja Jelena oli üles seadnud traditsioonilise seenenäituse
- tegutsesid töötoad, kus sai soovi korral viltida, polümeersavist ehteid valmistada, väikeseid kepphobuseid meisterdada.
- söögi-joogipoolise eest oli hoolitsenud õpetaja Eda-Mai
- iga klass oli üles seadnud müügileti, kus kaubeldi erinevate asjadega.
Mihklilaat 2009 oli tore ja õnnestus igati!
VABATAHTLIK NOOR HABAJAL
Habaja küla inimesed on kindlasti teadlikud, et septembri lõpupoole saabus meie külla vabatahtlik noor. Seekord siis Prantsusmaalt. Stephanie Peynaud on 26.aastane ning ta omab kogemusi töös lastega, eriti just lasteaiaealiste lastega. Kuna meil noortekeskus enam ei toimi, siis Stephanie tegutseb 2 x nädalas lasteaias ja 3x nädalas koolis. Oktoobris algavad tal eesti keele kursused Tallinnas.
JALGPALLIST
Jalkapoisid mängivad ikka. Ja sel nädalavahetusel käisid nad võistlustel Lääne Virumaal Vinni -Pajustis. Viimased käisid paar aastat tagasi Habajal mängimas. Aga nüüd valmis neil uhke staadion ja kohe kutsuti meie poisse "rinda pistma". Rakvere kanti sõitsime kahe autoga, mina sõitsin oma autoga ja naabrimees Väino laenas oma Opelit, kus on 8 istekohta- nii mahtus kogu võistkond ära. Jalgapallimatš algas meie kasuks 1:2, aga lõpptulemus oli kardinaalselt erinev. Võistlus lõppes meie poiste jaoks kaotusega 12:5. Kuid iseenesest oli mäng hea ja poisid võitlesid iga palli eest, mingit väljakul lonkimist ei toimunud. Kindlasti on tulevikus eesmärgiks pidada maha uus sõpruskohtumine, kus meie poisid kordavad enda esimest võitu Vinni-Paljusti üle.
Algus oli paljutõotav.
Järeleandimisi ei olnud.
Lõppseis.
Mäng lõppes sõbralikult.
Ühispilt.
Kohe on leevike valmis!
