Reis Prangli saarele

Projekti "Eesti käsitöö - eile, täna, homme" raames toimub sõit PRANGLI SAARELE. Reisi eesmärk on kokku viia projektis osalevad 4 piirkonna inimesed, et nad saaksid tuttavaks, jagaksid kogemusi ja lõõgastuskid koos.

Reis leiab aset neljapäeval, 28.mail väljumisega Habajalt 9.30. Habajalt liigutakse edasi Jürisse, siis Kiili ja sealt juba sadamasse, et väikese praamiga üle mere saarele seilata. Päev tõotab tulla pikk, tagasi koju jõuame umbes 21.00 ajal.

Iga reisija osaleb sellel üritusel 300 krooniga. Selle rahaga kaetakse sõidukulud (buss ja praam), autoekskursioon saarel, koolitus ja söök-jook.

SÕIDAME SAARELE - PRANGLI SAARELE

NELJAPÄEVAL, 28.mail

Raha palun kanda MTÜ Habaja Külade Selts

a/a Swedbank 221044354423

Selgitusse kirjuta oma nimi ja märgusõna "Prangli"

Reisi eest saab tasuda ka sularahas minu kätte 25.maini.

Palun tegutse kiiresti, sest ootan tagasisidet esmaspäevani, 25 maini.

Natuke käsitööd

Pühapäeval, 17.mail toimus Habaja Lasteaia saalis töötuba kästööhuvilistele. Töötoas sai proovida nõelaga viltmist ja siidimaali tegemist. Juhendajateks olid tublid naised MTÜ-st "Alustame Algusest" Avely Jaave ja Marianne Rosenfeld.

Viltimist alustasime proovitööga. Mina valmistasin proovitööks väikese palli. Ja järgmiseks tööks võis ise igaüks valida, mida ta teha soovib.

Siin pildil toimub viltimine

Annely oma kätetööga!

Siidimaali tegemist alustasime ka proovitööga. Kinnitasime väikese rätiku raamile ja alustasime värvi kandmist siidile.

Annely ja Avely on raamimisega hakkama saanud!

Ilusad siidised ja värvilised rätikud ongi valmis - nüüd pannakse need kuivama! Põhitööna valmis kõikidel osalejatel siidisall.

Rita oma kätetööga!

Kuna käsitöö tegevuste kajastamiseks on ka eraldi blogi, siis saab sealt põhjalikumalt lugeda ja pilte vaadata - http://esthandwork.blogspot.com/

Mõttetalgud, Alansi mailaat ja Jalgpall

Samal päeval, kui toimusid üle-Eestilised mõttetalgud ja meie piirkonnas Alansi mailaada esimene päev, leidis aset jalgpallikohtumine Habaja jalkaväljakul. Noortekeskuse juhataja Tiia Kollom organiseeris jalgpallimatsi, kus meie küla poistel oli võimalus rinda pista politseijõududega. Nimelt siis võistlesid JK Habaja ja Põhja Politseiprefektuur.
Kahju oli muidugi sellest, et kõik need kolm üritust ühele päevale sattusid. Mõttetalgutelt lahkusin varem, sest pidin võistlejatega tegelema ja seetõttu ei saanud ma ka mõttetalgutel osalemise eest tunnistust - kuid ega ma paberi pärast seal ei osalenudki:) Murutraktorite ralli ja jalka toimusid küll ühel ajal ja neid kahte asja ma nautida ei saanud, sest tahtsin hoida pöialt nii oma lastele, kes võistlesid kui ka Võtikmetsa tiimile, kes rajal rallitas. Kuna Monika on oma blogis väga kenasti kajastanud murutraktorite ralli kulgemist, siis mina siin pikemalt sellest ei kirjuta, loe lähemalt http://www.kylaelu.blogspot.com/
Jalgpallimatsist. Ette oli teada tõsiasi, et tasavägine see kohtumine ei ole, sest vastased on 5 kordsed Eesti meistrid jalgpallis ja mängivad liigas. Aga ega meie poisid pole ka papist - ikka julgelt astusid vastu. Ja tähtis pole võit, vaid osavõtt (ikka see kuulus lause!). Kindlasti oskasid meie poisid sellest kohtumisest hankida hunniku kogemusi! Tiia ettepanekul vahetati mängu teisel poolajal väravavahid - nii õnnestus ka meie poistel nö "käsi valgeks" saada! (fotode autor A.Silm)

Nii võideldi palli eest!

Jalgpallikohtumine lõppes 7:4 - võitsid politseinikud!

Jalgpallikohtumist jäävad meenutama tänukirjad osalejatele meeldejääva jalgpalli elamuse eest!

Kõue valla perepäev Habajal

Perepäev leidis aset pühapäeval, 3. mail. Eestvedajaks Habaja Noortekeskuse juhataja Tiia Kollom koos noorteaktiiviga. Perepäev hõlmas erinevaid, peamiselt sportlikke tegevusi, kogu päeva ulatuses (fotode autor R. Rosar)

Korraldajad

Ürituse peasponsor - Eceröline. Lipp lehvib uhkelt tuules.

Peavõit oli reis Soome ja tagasi Eceröline abiga. Kuna päev oli tõesti pikk, siis ma ei tea ürituse tulemusi, et kes mida võitis ja kui palju, kuid päeva jooksul jagati lastele kohukesi, kes ka sponsoreeris perepäeva. Samuti pani toetava õla alla meie kohalik pood.

Ja kui sa just võistelda ei tahtnud, siis oli võimalik batuudil hüpata...

Väga popp asi, kasutati päeva jooksul aktiivselt.

Perepäeval selgitati välja ka kõvem rammumees. See käis nii: topispalli vise üle pea, siis mõlemasse kätte rasked liivakotid ja jooks nendega, seejärel raske kivimüraka tassimine ning lõpuks sangpommi tõstmine ka. Huvilisi oli - kõik puha noored tugevad mehed!

Ja see pole veel kõik! Järgmisena said noored mehed rinda pista õllekasti hoidmises - kes kauem suutis hoida (sirgete kätega) see oligi võidumees!

Janno Lepp

Suurt huvi pakkus rattaralli, seal oli kohe rohkesti osavõtjaid: mehed, naised, lapsed. Rattaga pidi läbima 15 km, kogu tee ulatuses turvas sõitjaid politsei. Tähelepanu! Valmis olla! Start!

Kõige noorematele osalejatele korraldati ka rattaralli, turvalisuse huvides toimus see lasteaia hoovis.

Osalejaid vaid kolm, kuid võistlus oli loomulikult pingeline!

Suurt huvi ja lõbu pakkus parvetamine üle tiigi. Kahjuks oli vaid kaks parvemeeskonda. Pealtvaatajad elasid innukalt kaasa. Parvetamise tingimused olid sellised, et meeskond pidi olema 5-liikmeline ning parvega pidi sõitma üle tiigi ning kuiva jalaga astuma maa peale.

Aga super tublid poisid!

Parvemeeskond nr.1 - neil oli aega isegi parve peal grillida!

Parvemeeskond nr.2 - sai trahvipunkid, sest meeskond vaid 3-liikmeline.

Perepäevale tulnud inimestel oli võimalik tutvuda kõige sellega, mida kujutab endast üks tuletõrjemasin.

Küla kaupluse tagusel platsil toimus jalgrattalubade tegemine. Asfaldile oli joonistatud eksami sooritamiseks rada, kohal oli ka politsei, kes lastega tegeles. Kõigepealt pidi lubade taotleja sooritama teooriaeksami - politseibussis.

Äge vaatepilt - motikaga sõita soovijaid oli rohkem kui üks!

Johanna alustab eksami sooritamist.

Perepäeva mõte oli see, et pered saavad üritusest koos osa võtta. Üks osa sellest päevast olidki perekondlikud võistlused. Aga kuna "päris" peresid oli vähe, siis moodustati "liba" pered. Ja siis läks võistlemiseks - 10 ala oli vaja läbida, sealhulgas pimevolle, rahvastepall miniväljakul, "suusatamine", padjapoks poomil jne.

Perekondlik suusatamine


Sumomaadlus

Ettevalmistused pimevolleks - võrk kaetakse kinni.

Laululaval oli võimalik nautida tsirkusetrenni laste esinemist ja koolilaste laulmist. Õhtu lõppes tantsuga.

Mõttetalgud Harmi koolis

Lisan siia veel Eelika Lülli kokkuvõtte mõttetalgutest.

Maikuu esimesel päeval toimusid üle Eesti suured talgud. Seekord aga ei korjatud prahti ega kaevatud maad vaid tegeleti hoopis vaimsete talgutega „Teeme ära! Minu Eesti.“
Harmi kooli oli kogunenud väike seltskond suurte mõtetega inimesi, kes tahtsid midagi asjalikku ära teha. Mõttel on ju suur jõud! Iga suur asi algab sageli just väikesest mõttest. Harmi kooli mõttetalgute juht oli Hele-Mall Kink, kojavanem kooli direktor Sirje Kautsaar. Kohale olid tulnud Riina Rosar, Rita Männisalu, Eda-Mai Tammiste, Marta Tammiste, Leelo Põder, Hille Schaffrik, Ellen Salupõld, Monika Mikiver, Rita Männisalu, Signe Sirel, Anne Ermel, Arvo Silm, Tiia Kollom, Tiina Steinberg. Kokkutulnutel tuli esitada küsimusi selliselt, KUIDAS saavutada lahendust mõnele probleemile. Küsimusi esitati rohkem, kui läbi arutada jõuti. Ajurünnakud tabasid aga järgmisi küsimusi:
1. Kuidas muuta igapäevaeluks vajalikke teenuseid kättesaadavaks ja tasemel toimivaks?
2. Kuidas toetada õpetajat tema töös?
3. Kuidas muuta Harmi mõis elavamaks kasutades ära olemasolevaid võimalusi ja luua uusi?
4. Kuidas tõsta kohaliku omavalitsuse vastutust, huvi kohaliku elu jätkusuutlikkuseks?
5. Kuidas toetada kogukonna liikmeid, et nad saaksid hakkama tekkinud majandusraskustega (moraalselt), et püsiks kohalik kodu, pere, järelkasv?
6. Kuidas elavdada külade kultuurielu, sotsialiseerimist?
Mõttetalgute tulemusena leiti üsna huvitavaid lahendusi. Koos olid ju väga erineva maailmavaatega inimesed, sestap ka huvitavad lähenemised ja lahendusevariandid. Kõigega, mis sai paberile pandud, saab täpsemalt tutvuda aadressil http://www.minueesti.ee/

Huvitavaid mõtteid

Lisaksin siia Päevalehe ajakirjaniku Rein Siku juhitud Kadrina Saunaklubi mõttetalgute mõtteid, võib olla leiab keegi siit midagi kasulikku ka enda jaoks.

Kuidas muuta külasaun küla vaimuelu (üheks) keskuseks?

Meie soovitused ja ettepanekud, eelduseks Kadrina saunaklubis alates 2001. aastast kogetud tõdemus, et külamajja, kultuurimajja, vallamajja jms. ei pruugi inimene igal nädalal mõtted vahetama ja infot levitama sattuda, küll aga teeb ta seda regulaarselt avalikus külasaunas käies. Pealegi – saunas on kõik võrdsed, ja see teeb ühisjuurdlemise mugavamaks.

1. Hoida käigus või taastada igas vallas vähemasti üks avalik saun. Ühendada selleks vallavalitsuse, MTÜ-de, Kodukandi liikumise jms. jõud ja kogemused.

2. Kui avaliku sauna avamine pole võimalik, leida vallarahval koostöös vallavalitsusega võimalus avaliku ja kõigile tasukohas saunateenuse pakkumiseks-kasutamiseks näiteks mõnes erasaunas.

3. Avaliku sauna haldamiseks, lisaraha leidmiseks, propageerimiseks asutada sauna juurde kohalik MTÜ-saunaklubi.

4. Avaliku sauna ja sauna läbi ka vallakeskuse tuntukstegemiseks korraldada saunaklubil saunas avalikke kohtumisõhtuid tuntud inimestega nt. valla juhtkond, maakonna juhtkond, riigikogu liikmed, ministrid, ärieliit, eurosaadikud jms. Mitte välistades arutelusid ka religioossetel teemadel.

5. Valimistel eelistada vaid saunasõbralikke kandidaate, kes toetavad avalike külasaunade tegutsemist, taastamist. Saunaklubi liikmetele kindlasti kandideerida kohalikel valimistel.

6. Levitada hoolega mõtteviisi, et kohalik saunaklubi on samaväärne MTÜ kui laulu- ja tantsuseltsid, kodu-uurimisringid, mida tuleks eriti arvestada võimalike toetuste määramisel. Igas kultuuriasutuses, nii ka saunas on ju lava!

7. Kuulutada avalikult avaliku sauna lahtiolekuaegadest nii oma külas, maakonnas kui ka üleriigiliselt, kasutades plakateid, valla ja maakonnalehti, interneti sõpruskondi (Facebook, Orkut ), maavalituste ja valdade ja maakondade internetikülgi, luua üleriigiline avalike saunade andmebaas ja kodukülg internetis.

Lisateemad :

Kuidas tõsta kohalike noorte kodupaiga patriotismi, muuta kodupaik noortesõbralikumaks?
Korraldada regulaarselt, kord aastas kohalikus koolis kirjandikonkurss, kus arutletakse kodupaiga edendamise teemadel. Võimalik on sama teemat arendada ka filmi-, fotokonkursi, või internetipõhiste võistlustega.

Kuidas päästa riigieelarve?
Emiteerida riigi võlakirju.

Minu Eesti Teeme Ära

Mõttekoda: HARMI PÕHIKOOL